Nägime ja kuulsime palju Läti minevikust ja olevikust.
Kõigepealt jõudsime Siguldasse. Väga põnev ja pisut kõhedust tekitas sõit köisraudteega üle jõeoru Krimuldasse. Olime nii kõrgel, et kanuutajad jõel tundusid pisikeste täppidena. Seejärel suundusime Turaida muuseum-kaitsealale. Jalutasime skulptuuride pargis ja kuulasime juttu liivlastest, keda tänaseks päevaks on järele jäänud ainult mõnikümmend. Sügava mulje jättis legend Turaida Roosist. Et jõuda Turaida kindlusesse - muistsete liivlaste vanema Kaupo kantsi, pidime ronima mäest üles ja alla päris libedal pinnasel ning võsases tihnikus, sest teatavasti ehitati kindlused võimalikult kõrgele, et vaenlasel oleks sinna äärmiselt ebamugav ja halb tulla.
Gutmani koopas (Sarvepuhuja mäe all) võttis meid vastu lõbus vilepillipuhuja, kes mängis läti rahvavaviise. Maitsesime karget allikavett ja kuulasime pillimängu.
Kultuuriprogramm läbitud, suundusime lustima ja puhkama Livu veeparki.
Päev oli pikk ja väsitav, aga põnev.
